Eesti
Русский 
English 
Utiliseerimine ei tähenda „ära viskamist“. See tähendab, et asi antakse üle õigele käitlejale, sorteeritakse ja suunatakse edasi – ringlusse või energiaks. Siin on, mis teie vanast diivanist, külmkapist ja ehitusprahist päriselt saab, miks üks asi on tasuta ja teine maksab, ning kes vastutab, kui koorem kuhugi metsa jääb.
Lühike vastus. Utiliseerimine on jäätmete nõuetekohane käitlemine: üleandmine loaga käitlejale, sorteerimine ja suunamine ringlusse või põletusse. Metall, elektroonika, paber ja rehvid on jäätmejaamas tasuta, sest nende käitlemise eest on tootja juba maksnud. Mööbel maksab 10,30 €/m³, sest selle eest ei ole keegi ette maksnud. Vastutus jäätmete eest jääb omanikule seni, kuni need on üle antud kellelegi, kellel on jäätmeluba.
Me ei ole jäätmejaam
aravedu.ee ei ole prügila ega vastuvõtupunkt – meile ei saa oma asju kohale tuua. Me oleme äraveoteenus: tuleme teie juurde, kanname välja ja anname jäätmed teie eest üle. Jäätmeluba L.JÄ/333085.
Neli sõna, mida sageli segi aetakse
| Sõna | Mida see tähendab |
|---|---|
| Äravedu | Transport. Keegi tuleb kohale, laadib ja viib minema. Ütleb ainult seda, et asi lahkub teie juurest. |
| Utiliseerimine | Kogu ahel: vastuvõtt, sorteerimine ja suunamine edasi. Igapäevakeeles öeldakse nii ka lihtsalt „ära andmine“. |
| Käitlemine | Seaduse termin sama asja kohta. Käidelda tohib ainult see, kellel on jäätmeluba. |
| Taaskasutus ja ringlussevõtt | Osa utiliseerimisest, kus materjalist tehakse uus materjal või toode. Kõik jäätmed sinna ei lähe. |
Nii et „äravedu“ ja „utiliseerimine“ ei ole sama asi. Vedaja, kes jäätmeid üle ei anna, teeb ainult esimest poolt – ja teine pool jääb siis teie vastutusele.
Mis teie vanast asjast tegelikult saab
Metall – vana raud, torud, riiulid, vannid
Läheb purustamisse ja ümbersulatusse. Metall on ainus jäätmeliik, millel on omaette turuväärtus – just seetõttu võetakse see jäätmejaamas tasuta vastu ja seetõttu käivad vanametalli kokkuostjad ise järel. Terasest saab uus teras, alumiiniumist uus alumiinium, ja seda praktiliselt lõputult.
Kodutehnika ja elektroonika
Võetakse lahti käsitsi. Eraldatakse trükkplaadid, juhtmed, mootorid, kompressorid, klaas ja plast. Külmikutest võetakse esmalt välja külmaaine, mis on kliimale ohtlik – just sellepärast maksab mittekomplektne, juba lahti võetud külmik 15,50 € tükist. Komplektne seade on tasuta.
Mööbel ja suurjäätmed
Kõige keerulisem jäätmeliik. Diivan on puit, vaht, tekstiil, metallvedrud ja liim ühes tükis – seda majanduslikult lahku võtta ei ole mõtet. Suurjäätmed purustatakse, metall eraldatakse magnetiga ja ülejäänu läheb energiaks. Sellepärast ongi mööbel tasuline.
Puit
Töötlemata puit – lauad, kastid, oksad – läheb hakkesse ja sealt kas plaaditööstusse või katlamajja. Töödeldud puit, see tähendab värvitud, lakitud, immutatud või liimpuit, läheb ainult põletusse, sest värv ja liim ei kuulu uude materjali. Seetõttu on töötlemata puit tasuta ja töödeldud 31 €/m³.
Paber, papp ja pakend
Läheb paberivabrikusse. Kiud kannatab umbes viis kuni seitse ringi, siis muutub liiga lühikeseks ja lõpetab pehmepaberina või energiana. Tasuta, sest pakendi käitlemise on tootja pakendiorganisatsiooni kaudu juba kinni maksnud.
Ehitus- ja lammutusjäätmed
Betoon ja tellis purustatakse täitematerjaliks, mida kasutatakse teede ja platside all. Kipsplaat läheb eraldi – kips ja papp lahutatakse. Segunenud ehituspraht on kõige kallim, 41,30 €/m³, sest see tuleb käsitsi lahku sorteerida.
Tekstiil
Alates 2025. aasta algusest tuleb tekstiilijäätmeid koguda eraldi. Terve riie läheb taaskasutusse, katkine kiududeks ja sealt isolatsiooni- või täitematerjaliks.
See, mida enam sorteerida ei saa
Läheb Iru energiajaama, kus sellest toodetakse Tallinnale soojust ja elektrit. See ei ole ringlussevõtt, aga on parem kui prügimägi – ja just seetõttu on oluline, et sorteeritav osa sinna ei satuks.
Miks üks asi on tasuta ja teine maksab
Vastus ei ole heategevus. Osa toodete puhul kehtib Eestis tootjavastutus: elektroonika, rehvide, patareide ja akude käitlemise eest maksab tootja või maaletooja, ja see tasu on juba toote hinna sees. Kui te vana pesumasina ära annate, on selle käitlemine makstud siis, kui te selle ostsite.
Mööbli, ehitusprahi ja segajäätmete puhul sellist süsteemi ei ole. Keegi ei ole diivani eest ette maksnud – seega maksab see, kes selle ära annab.
| Jäätmeliik | Elanik | Miks nii |
|---|---|---|
| Metall | tasuta | on ise väärtuslik tooraine |
| Elektroonika, kodumasinad | tasuta | tootjavastutus, tasu on toote hinnas |
| Rehvid | tasuta | tootjavastutus |
| Paber, papp, pakend | tasuta | pakendiorganisatsioon on maksnud |
| Töötlemata puit | tasuta | läheb otse hakkesse |
| Suurjäätmed, mööbel | 10,30 €/m³ | ei ole lahutatav, keegi pole ette maksnud |
| Töödeldud puit | 31,00 €/m³ | ainult põletusse |
| Ehitus- ja lammutusjäätmed | 41,30 €/m³ | nõuab käsitsi sorteerimist |
Tabeli hinnad kehtivad Tallinna jäätmejaamades eraisikule, kes toob jäätmed ise kohale. Ettevõttele on suurjäätmete tariif 31 €/m³.
Tariif on ainult pool arvet
„10,30 eurot kuupmeeter“ kõlab odavalt, aga see on ainult vastuvõtu hind. Enne seda tuleb kõik ära teha teil endal:
- Kokku korjata. Kelder, rõdu, panipaik – asjad on laiali ja osa neist on raskemad, kui mäletate.
- Sageli lahti võtta. Terve kapp ei mahu uksest ega autosse. Lahtivõetuna võtab ta ka poole vähem ruumi ja maksab jaamas vähem – aga keegi peab selle lahti võtma.
- Alla kanda. Neljas korrus ilma liftita on kümme käiku trepist, mitte üks.
- Kohale viia. Ühe korteri kola on tüüpiliselt 7 m³ või rohkem. See ei ole pagasiruumitäis – see on kaubikutäis või mitu käiku haagisega.
Kui teil on auto, haagis ja vaba päev, on ise viimine alati odavam ja me ütleme seda ausalt. Kui ei ole, siis meie hinnas ongi täpselt see osa: korjamine, lahtivõtmine, kandmine, auto ja üleandmine.
Mida tavalise koormaga ära anda ei saa
- Ohtlikud jäätmed – värvid, lahustid, õlid, kemikaalid, patareid, ravimid. Nende jaoks on jäätmejaamades eraldi vastuvõtt ja linn korraldab linnaosades kogumisringe. Meie neid koormasse ei võta.
- Gaasiballoonid ja surveanumad – purustis plahvatusohtlikud, lähevad ainult eraldi.
- Asbest ja eterniit – ainult pakendatult ja eelneval kokkuleppel.
- Segaolme- ja toidujäätmed – ei kuulu jäätmejaama, need lähevad maja enda konteinerisse.
- Loomsed jäätmed ja meditsiinijäätmed – täiesti eraldi süsteem.
Kes vastutab, kui koorem metsa jääb
Jäätmete eest vastutab nende valdaja – see tähendab teid – seni, kuni need on üle antud isikule, kellel on õigus neid käidelda. Kui odav vedaja viib teie vana mööbli metsa alla või garaažiboksi taha, ei lõppenud teie vastutus sellega, et raha sai makstud. Ja koormast leitakse tavaliselt midagi, mille järgi omanik tuvastada – ümbrik, dokument, mööblipoe kleeps.
Igal legaalsel vedajal on see olemas. Meil on L.JÄ/333085. Jäätmeload on avalikud ja neid saab vaadata keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS.
Jäätmejaama kviitung tõendab, et koorem jõudis kohale. Ettevõttele on see keskkonnaaruandluse jaoks vajalik, korteriühistule tõendiks elanike ees.
Korralikul arvel on töö ja jäätmejaama tasu eraldi real. Kui kogu asi on „äravedu 60 €“ ühe reaga, ei ole jäätmejaama tasu seal tõenäoliselt sees.
Ainuüksi jäätmejaama tasu korteritäie kola eest on 50–100 €. Kui keegi pakub kogu töö odavamalt, siis kuhugi see koorem ikkagi läheb.
Näide: ühe korteri tühjendus fraktsioonide kaupa
Kolmetoaline korter, u 12 m³ kola.
Sama 12 m³ sorteerimata, ühe hunnikuna, oleks 12 × 31 € ehk 372 € – ja osa sellest poleks üldse vastu võetud. Sorteerimine teie juures säästis 124 €. Sellepärast me sorteerimegi koorma kohapeal, mitte alles jaamas.
See on ainult jäätmejaama tasu, töötasu tuleb lisaks. Kui veate meie kaudu, arvestab jäätmejaam ettevõtte tariifi 31 €/m³ – nii et sama koorem oleks eraisikule, kes viib ise, 10,30 €/m³ ehk mööbli eest 72 € 217 € asemel. Vahe tariifis on kolmekordne ja me ei tee saladust. Ise viies tuleb aga 12 m³ endal kokku korjata, kapid lahti võtta, alla kanda ja kahe-kolme koormaga kohale vedada – sõiduautoga see ei liigu. Meie hinnas ongi täpselt see töö ja jäätmejaama tasu näitame arvel eraldi real.
Anname jäätmed teie eest korrektselt üle
Töö, transport ja üleandmine. Kviitung soovi korral kaasa. Jäätmeluba L.JÄ/333085.
Korduma kippuvad küsimused
Mida tähendab sõna utiliseerimine?
Jäätmete nõuetekohast käitlemist: vastuvõttu, sorteerimist ja suunamist kas ringlusse või energiatootmisse. Igapäevakeeles kasutatakse seda ka lihtsalt „ära andmise“ tähenduses. Seaduse keeles on õige sõna käitlemine.
Kas utiliseerimine ja äravedu on sama asi?
Ei. Äravedu on ainult transport. Utiliseerimine on see, mis juhtub pärast. Meie teeme mõlemat ja anname jäätmed üle oma jäätmeloa alusel.
Kas ma saan oma asjad teile kohale tuua?
Ei, me ei ole jäätmejaam. Kui soovite ise viia, leiate kõik Tallinna jaamade aadressid, lahtiolekuajad ja tasud eraldi juhendist. Meie tuleme teie juurde ja viime ise.
Miks on kodutehnika tasuta, aga diivan mitte?
Elektroonika puhul kehtib tootjavastutus – käitlemise eest on makstud juba siis, kui seade poest osteti. Mööbli puhul sellist süsteemi ei ole.
Kui palju jäätmeid tegelikult ringlusse läheb?
Oleneb liigist. Metall ja paber peaaegu täielikult, elektroonika suures osas, mööbel aga väga vähe – see läheb valdavalt energiaks. Sellepärast ongi mõistlik terve asi pigem ära kinkida kui utiliseerida.
Kas te väljastate jäätmejaama kviitungi?
Jah, küsimisel anname kaasa. Ettevõttele ja korteriühistule soovitame seda alati küsida.
Mis juhtub, kui jäätmed jäetakse ebaseaduslikult maha?
Vastutab jäätmete valdaja, see tähendab endine omanik, mitte ainult see, kes need kohale vedas. Lisaks koristamise kohustusele on tegemist väärteoga. Seepärast tasub alati küsida vedaja jäätmeloa numbrit.